Linnaruumikonverents „Meil aiaäärne tänavas“
18. oktoobril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus ülikooli kestliku arengu keskuse linnaruumikonverents „Meil aiaäärne tänavas“, et rääkida sellest, mida linn meile tähendab ja kuidas mõtestada linnaruumis tegutsevate liikide kogemust. Konverentsil saab osaleda nii veebis kui kohapeal, selleks palume registreeruda hiljemalt 11. oktoobril.
Tänav sümboliseerib liikumist, kuid ka seda, mis püsib paigal ja jääb liiklusest kõrvale – avalikke ja peidetud elupaiku, kohatunnet, linnaelu hüvesid ja valupunkte. Mõni tänav ühendab, mõni lahutab. Linnast leiab nii korrakindla loogika kui ka seletamatuste rägastiku. Tänaval tõmbame füüsiliste piirete kõrvale ka isiklikke – mida tohib, mis on sünnis. Selle kõrval tasub teadlikult ringi vaadata ja leida üles piiripealne ruum, kus saavad kokku reeglite järgijad ja eirajad, naabrid looma- ja taimeriigist, kuival maal ja vees tegutsejate seast. Ootame teid tänavateaduslikule* mõttevahetusele, milles mängime mõttega tervemast ja mitmekesisemast linnaelust ja -ruumist.
Konverents on mõeldud kõigile, kes leiavad, et linnast on hea rääkida teadusdistsipliinide piire ületades. Üritus on inglise ja eesti keeles ning soovijatele on tagatud eesti-inglise tõlge. Peetakse suulisi ettekandeid ja doktorandid esitlevad posterettekandeid. Konverentsi avakõneleja on mängulise linnaruumi ja ohtliku mängu eestkõneleja Rusty Keeler Ameerika Ühendriikidest.
* „Tänavateadus“ on just selle konverentsi tarbeks loodud sõna, millega tähistada teaduslikku arusaama sellest, mida linn meile tähendab ja kuidas mõtestada linnaruumis tegutsevate liikide kogemust.
Registreeru konverentsile hiljemalt 11. oktoobriks
Päevakava
10.00–10.30 saabumiskohv
10.30–10.40 TÜ kestliku arengu keskuse juhi Hans Orru avasõnad
Rusty Keeler on mängulise linnaruumi ja ohtliku mängu eestkõneleja. Loe lähemalt Rusty Keeleri veebilehelt.
11.30–12.30 Mänguliselt tänavast
Avalikud mänguväljakud on suures osas igavad, linnast linna ja riigist riiki kattuvad, etteaimatavad. Neis puudub võimalus riskida, end proovile panna, midagi uut õppida. Paradoksaalselt oleme ise surunud kõige loovama osa ühiskonnast - lapsed - kõige tugevamatesse raamidesse, ei lase neil ise välja mõelda, vaid ehitame neile laevu ja lepatriinusid, et mäng oleks meile, täiskasvanuile, ette teada ja turvaline. Me loome laste ruumid mitte neile mõeldes, vaid iseendi hirme ja ärevusi maha võtma. Aastate möödudes hakkame rääkima, et tänapäeva noored ei oska iseiseisvad olla ega eluga toime tulla. Millal, miks, kuidas edasi; või hoopis tagasi?
Ilma tänavata ei kujuta me linnaelu ette. See on möödapääsmatu keskkond meie igapäevaelus. Lisaks teistele inimestele, sõidukitele või hoonetele pakub tänav meile oodatud ja ootamatuid kohtumisi ka linnalooduse, ilmastikunähtuste, helide, lõhnade ja valgusega. Need aga avaldavad mõju meie enesetundele ja heaolule. Ettekandes vaatame, kuidas me tänavat tajume, kuidas erinevate keskkonnatingimustega tänavad ruumis jaotuvad ning kellele on hea ja tervislik tänavaruum kättesaadav. See aitab linnades planeerida selliseid tänavaid, kus inimesed meelsamini viibivad ja mida nad suurema tõenäosusega võiksid läbida kas jalgsi või rattaga, mitte auto kaitsvas varjus õhusaaste, müra ja kuumuse eest.
Tervikliku linnaruumi alustala on mitmeotstarbelisus – mõnus elukeskkond peab olema tagatud nii koolijütsile kui ka mesimummile. Iga linnatänava lahutamatu osa on vesi, mis on ideaalis ressurss, mitte probleem. Selleks, et vesi saaks olla tervikliku tänavaruumi alus, peame andma veele "mänguruumi", kuid kehtestama ka "mängureeglid". Kui viimased on looduspõhised ehk vee loomuomast liikumist ja rolli arvestavad, aitab see tagada tervikliku tänavaruumi. Ettekandes mõtestame, millised on parimad "mängureeglid" vastavalt teadustulemustele ja parimale praktikale.
12.30–13.30 lõuna ja doktorantide posterettekannetega tutvumine
13.30–14.30 Elurikas linn ja kaasatud kogukond
Eramajade aiad on linnaparkidega võrreldes linnalooduse „õige vormi” vaikimisi reeglitest palju vähem kammitsetud. Siit leiab ohtralt elanike loovust, vähem kõrvaliste kiitust või hukkamõistu. Eramaja aed võiks olla seega tõeline aiamängude varjupaik. Kui just aiatöö poleks linlase kõige sagedasem viis aias aega veeta. Või peaks ütlema hoopis aiamäng? Sest eramaja aias kohtuvad täiskasvanu soov eralduda tööelu reeglistatud ruumist ja korraldada midagi oma – ka just mitte reeglivaba - äranägemise järgi, ning loodus oma rütmide, stiihiate ja liikide algatusvõimega. Vaatleme ettekandes, kuidas linnaaedades tegutsevad liigid, sh aiaomanikud, kujundavad ümber inimese ja looduse vahelisi suhteid ning arusaamu aia „õigest vormist”.
Edukas looduse taastamine linnas on võimalik vaid käsikäes inimeste teadlikkuse tõstmise ja kaasamisega. Inimeste kokkupuude ja kontakt loodusega on aga pigem vähenemas. Et katkestada nn biofoobia nõiaring, tuleks linnalooduse uurimisse ja taastamisse kaasata nii lapsed kui täiskasvanud. Ettekandes tutvustan urbanLIFEcircles projekti raames toimunud harrastusteaduse tegevusi ning „metsiku mängu“ kontseptsiooni läbi kahel aastal korraldatud Marja mängutänava tegevuste.
Euroopa projekti Go Green Routes fookuses on inimese ja looduse vahelise suhte mõju esile toomine. Oleme mitu aastat uurinud, millised looduspõhised lahendused sobivad linnaruumi ja on inimestele vastuvõetavad. Ettekandes räägime koosloomelise linnaruumi taktikatest, kitsaskohtadest ja õppetundidest. Meie näiteala on Vormsi park Lasnamäe linnaosas.
14.35–15.30 aruteluring „Uued linnaelu standardid“ (inglise keeles)
15.30–16.00 lõpusõnad ja nööbist-kinni-vestlused lahkumiskohvi saatel
